Kristel Rannaääre: noored on halvatud hirmust eksida. Praegune haridussüsteem aitab sellele vaid kaasa (28.08.25)
Tänapäeva noored on targad, teadlikud ja motiveeritud – neil on rohkem teadmisi, võimalusi ja tööriistu kui eelmistel põlvkondadel. Ometi näeme harva, et neist sirguksid suured tegijad, maailmamuutjad või järgmised Eesti ükssarvikute loojad. Sellest, mis peitub selle vastuolu taga.

Aasta ettevõtlusõpetaja 2025 – Kristel Rannaääre (02.05.25)

Kristel Rannaääre: Kellele kuulub Laulu- ja tantsupidu? Kellele kuulub Eesti kultuur? Kellele kuulub Eesti? (Ajakiri Edasi paberväljaanne, 18.02.25)
Võrdne kohtlemine ei tähenda seda, et kõik peavad ette laulma ja me valime parimad laulukaare alla. See tähendab seda, et me oleme alustuseks loonud kõigile ligipääsu osalemaks ettelaulmisel. Näiteks on meie materjalid kättesaadavad pimedatele, ettelaulmise hooned ligipääsetavad liikumispuudega inimestele ja hindamismudelid võimaldavad hinnata mh ka viipekeelseid koore.

Kristel Rannaääre - Žongleerimine kümnete õpilasfirmadega (27.03.23)
Kuidas juhendada ja motiveerida suurt hulka õpilasi ning seejuures mitte läbi põleda.

SOLIDAARNE NAISTEPÄEV | Kristel Rannaäärel on kirglik siht vähendada naiste menstruatsioonivaesust: „Paljudel on raskusi hügieenitarvete ostmisega.“ (7.03.22)
Viis aastat tagasi naistepäeval tajus Kristel Rannaääre õhus sotsiaalset survet. Lillede kinkimise varjus jäid tähelepanuta päriselt olulised naistega seotud teemad. Ühe suure valupunkti leevendamiseks algatas Kristel liikumise „Solidaarne naistepäev“. Algatuse kaudu jagab ta vaesuses naistele-tüdrukutele annetuste toel tasuta hügieenitarbeid.

​EKSPERT EETRIS ⟩ Kristel Rannaääre «Kui turvaline on koolis LGBT+ õpilasel?» (01.12.21)
Milline on LGBT+ noorte turvatunne meie koolides ja kuidas luua vähemuste jaoks kaasavamat hariduskultuuri, räägib Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja Tallinna Ülikooli vilistlane Kristel Rannaääre.

Kristel Rannaääre kõne meeleavaldusel "Jah vabadusele, ei valedele!" (14.10.20)
Vabadus ei tähenda ainult seda, et meil on vabariik, vaid ka seda,  kas selle vabariigi sees on inimesed lõpuni vabad - vabad olemaks, kes nad päriselt on, vabad eneseteostusele, vabad armastusele, vabad võimalustele. Meie ümber on palju erinevaid inimesi, kellest keegi pole olulisem ega ebaolulisem. Küll aga on neid, kes ei ole päriselt vabad. Inimesed, kes näiteks ei saa välja oma kodust, kes ei pääse ligi teenustele, kelle keelt ei mõista perearst, kelle armastus ei ole justkui õige, kelle perest ei tohi rääkida koolis, kelle vähesed võimalused piiravad haridustee, kelle kodus on vägivald, kelle laual ei ole piisavalt toitu.

Kristel Rannaääre: tuleme homme marssima, et Solmani maailm minevikku kaoks (18.01.19)
Lugesin eile hilisõhtul Riina Solmani artiklit, kus ta väidab, et Naiste marss on võõraste probleemide toomine Eestise. Ta leiab, et see marss on mõttetu, sest meil on varjupaigad ning üha enam naisi teavitab neile osaks saanud vägivallast. See jutt illustreerib väga hästi ühe inimese privileegipimedust. Sisuliselt eitab Solman seda, mida toetab faktipõhine statistika – Eesti on Euroopa Liidu üks suurima palgalõhega riike, kus iga kolmas naine on kogenud füüsilist vägivalda ning igal aastal väärkoheldakse umbes sadat last.

Kristel Rannaääre: me ei saa rääkida naisi puudutavatest teemadest nii, et ainult mehed on laua taga (13.09.17)
Kohalike valimiste eel vestleb Feministeerium naistega, kes on hiljuti poliitikasse tulnud. Seekord kohtusime Kristel Rannaäärega, kes kandideerib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Rääkisime sellest, miks Kristel poliitikasse tuli, miks just sotsid, miks ta on feminist ning kas ta on LGBT+ kogukonna esindajana palju viha kogenud.